Varjumine on hädavajalik olukordades, kus tekib kiire ja otsene oht sinu elule ning tervisele. See võib olla suurõnnetus ohtlike kemikaalidega, plahvatus, sõjaline rünnak või muu ootamatu olukord. Varjumise eesmärk on kaitsta end lööklaine, põlengusuitsu, lendavate esemete või kildude ja muu otsese ohu eest. Kõige parem koht varjumiseks on lähim tugevate seintega ruum, kus saad olla eemal akendest. Ohuolukorras on kõige olulisem kiirus, seetõttu tuleb kasutada neid võimalusi, mis parasjagu olemas on.
Kuidas ja kuhu ma pean varjuma?
Varjumise korralduse annab riik sulle vahetu ohu olukorras erinevate ohuteavituse- ja meediakanalite kaudu. Kui kuuled sireene, saad EE-ALARM ohuteavituse, kuuled või näed rakette või kahtlaseid droone, varju kohe – seal, kus parasjagu viibid! Otsi olukorra kohta lisainfot alles siis kui oled oma turvalisuses veendunud.
Kui oled kodus, varju seal. Liigu kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi ja eemale akendest (näiteks keldrisse või trepikotta). Kasuta niinimetatud “kahe seina reeglit” ehk proovi leida koht, kus sinu ja välisõhu vahel on vähemalt kaks seina.
Kui viibid ohu hetkel ühiskondlikes hoonetes (näiteks poes, koolis, raamatukogus), liigu koos teistega kõige madalamale korrusele, tugevate seintega ruumi, eemale akendest või klaasseintest (näiteks keldrisse või trepikotta, laoruumi). Kasuta niinimetatud “kahe seina reeglit” ehk proovi leida ruum, kus sinu ja välisõhu vahel on vähemalt kaks seina. Vajadusel abista teisi.
Kui viibid linnatänaval, otsi lähim tugevate seintega siseruum, võimalikult madalal korrusel, eemal akendest ning klaasseinadest. Kui ei ole võimalik kuhugi siseneda, leia koht, kus sind ümbritsevad vähemalt ühelt küljelt seinad või muu takistus, kasvõi kraav või lohk. Halvimal juhul heida pikali ja kaitse pead kätega. Plahvatusohu korral kata kõrvad kätega ja ava suu. See kaitseb sind lööklaine eest. Avalik varjumiskoht või varjend võib tavaolukorras olla suletud. Sellised varjumiskohad avatakse ainult sõjaohu korral. Sõja olukorras saad sinna varjuda, kui juhtud ohuolukorras olema nende läheduses
Sõiduki või ühistranspordiga maanteedel liikudes, leia lähim looduslik takistus ja pargi auto ohu ajaks sinna (näiteks mets, vallid). Linnatänavatel sõites pargi auto hoone lähedale ja varju siseruumi. Ära jäta autot keset teed seisma, et see ei takistaks operatiivsõidukeid.
Kui oled looduses, otsi looduslik barjäär (nagu kraav, vall, tihedam mets) ja varju selle taha. Ära jää lagedale! Kui ei ole võimalik kuhugi varjuda, leia koht, kus sind ümbritseb vähemalt ühelt küljelt takistus, heida pikali ja kaitse pead kätega. Plahvatusohu korral kata kõrvad kätega ja ava suu. See kaitseb sind lööklaine eest.
Mis saab kui olen varjunud?
Püsi varjumiskohas, kuni ohtu enam pole. Selle kohta saad SMS teavituse EE-ALARM ohuteavituse süsteemi kaudu.
Arvesta, et varjumiskohad on mõeldud ajutiseks kasutamiseks. Need pakuvad vaid elementaarset kaitset plahvatuse mõjude eest.
Sõjaolukorras viibitakse varjumiskohtades maksimaalselt 12 tundi, varjendis kuni 24 tundi. Seal võib olla palju inimesi, vähe ruumi ning puududa harjumuspärased tingimused (nagu soojus, valgus, toiduvalmistamise võimalus, tualett).
Kui hoone saab tabamuse ja seal varjumine ei ole enam turvaline, lahku hoonest. Vajadusel kasuta varuväljapääsu ning leia uus turvaline koht.
Kui lahkud varjumiskohast peale ohu möödumist, hinda ümbruskonda. Ära puutu lõhkekehasid (plahvatanud või plahvatamata) ega tundmatuid esemeid. Teavita neist numbril 112. Vajadusel aita teisi abivajajaid, anna esmaabi.
Kui varjumiskohas tekib probleem või tulekahju, helista:
112 – kiirabi, pääste, politsei
1247 – oluline info kriisi ajal