Kastre valla jäätmekava 2023-2028
Kastre valla jäätmehoolduseeskiri →
Jäätmekava on Kastre valla arengukava osa, milles käsitletakse jäätmehoolduse olukorda Kastre valla territooriumil, jäätmehoolduse korraldamise ja tõhustamise eesmärke ning eesmärkide saavutamise meetmeid.
Kastre valla jäätmekava aastateks 2023-2028 on vastu võetud Kastre Vallavolikogu määrusega 15.12.2022 nr 18, leitav siit.
Jäätmekava aastateks 2023-2028 →
Tulenevalt jäätmeseadusest on kohalikul omavalitsusel kohustus korraldama olmejäätmete vedu oma haldusterritooriumil. Korraldatud olmejäätmete veo põhieesmärgiks on hoida keskkonda ning hõlmata jäätmekäitlusesse kõik jäätmetekitajad et kaoks ära omanikuta prügi probleem ja illegaalne prügistamine. Korraldatud jäätmeveo puhul kogub ja veab jäätmeid jäätmevaldaja, kelle vald on konkursi korras välja valinud.
Jäätmeseaduse järgi on korraldatud jäätmevedu kõigile kohustuslik.
Kastre valla jäätmevedajaks aastatel 2017-2022.a oli AS Ragn-Sells ning valla territoorium oli jagatud kaheks jäätmeveo piirkonnaks – Haaslava piirkond ning Mäksa-Võnnu piirkond. Kuna hanked oli läbi viidud enne valdade ühinemisi, on senimaani piirkondades ka erinevad veo- ja hinnatingimused olnud.
Käesoleva aasta suvel koostati uus Kastre valla jäätmehoolduseeskiri, mis oli aluseks ka järgmise jäätmeveo hanke läbiviimiseks. Uue jäätmehoolduseeskirjaga kaotati ka seni kehtinud piirkondade erisused ning edaspidiste jäätmevedude korral on Kastre vallas üks terviklik jäätmeveo piirkond. Uus jäätmeveo hange korraldati novembris ning võitjaks osutus sel korral AS Keskkonnateenused, kes hakkab alates 1. veebruarist 2023.a teostama jäätmevedu kogu valla territooriumil.
Kontakt ja lisainfo:
AS Eesti Keskkonnateenused
Tähe tänav 108, Tartu
E-R 09.00-17.00
Tel: 738 6700
E-post:
või Kastre valla keskkonnakorralduse spetsialistilt:
Hinnamuutused alates 1. juulist 2026
Alates 1. juulist 2026 muutuvad Kastre vallas segaolmejäätmete, köögi- ja sööklajäätmete ning suurjäätmete teenustasud. Teiste jäätmeliikide, sealhulgas segapakendite ning paberi ja papi teenustasud ei muutu.
Jäätmevedu ja hinnakiri
Kohustuslikult või vabatahtlikult üleantavate jäätmete liigid on:
Segaolmejäätmed
Kastre valla veopiirkonnas on segaolmejäätmete teenustasu 13,90€/m3 (+ km). Alates 1. juulist 2026 muutub hinnakiri seoses riiklike muudatustega jäätmeseaduses, mis jõustus 2025. aasta lõpus. Seadusemuudatuse kohaselt lisandub alates 1. juulist 2026 nii jäätmete ladestamisel kui ka põletamisel saastetasu 60 eurot tonni kohta. Seni kehtis saastetasu vaid ladestamisel, põletamisel seda ei lisandunud.
Seega on alates 1. juulist 2026 segaolmejäätmete uus teenustasu 19,24€/m3 (+ km).
| Segaolmejäätmed konteineri maht m³ | Tühjenduse hind al 01.07.2026 (km-ta) EUR | Tühjenduse hind al 01.07.2026 (km 24%) EUR |
| kuni 0,08 | 1.54 | 1.91 |
| kuni 0,14 | 2.69 | 3.34 |
| kuni 0,15 jäätmekott | 2.89 | 3.58 |
| kuni 0,24 | 4.62 | 5.73 |
| kuni 0,37 | 7.12 | 8.83 |
| kuni 0,66 | 12.70 | 15.75 |
| kuni 0,80 | 15.39 | 19.09 |
| kuni 1,10 | 21.16 | 26.24 |
| kuni 2,50 | 48.10 | 59.64 |
| kuni 4,50 | 86.58 | 107.36 |
Uue jäätmereformi (vastu võetud 2025) muudatused on just selleks, et suunata inimesi rohkem sorteerima.
Jäätmete liigiti kogumist tuleb võtta tõsiselt, sest juhul, kui elanik paneb nt toidujäätmeid endiselt segaolmejäätmete kogumiskasti, siis tegemist on rikkumisega, mis jäätmevedaja poolt fikseeritakse. Sellest teavitatakse ka elanikku, kes saab oma teo eest kõrgem tasuga prügiveo arve. Nii et muretum, odavam ja korrektsem on mitte panna jäätmeid valesse kogumiskasti.
Segapakend
Segapakendite üleandmine on kõigile jäätmevaldajatele kohustuslik. Pakendid tuleb jäätmevaldajatel viia avalikku kogumispunkti, jäätmejaama või anda üle jäätmevedajale.
Alates nelja ja enama korteriga majades tuleb pakendijäätmete üleandmiseks kasutada konteinerit, kõigil ülejäänud jäätmevaldajatel on konteineri asemel võimalik kasutada ka kollast pakendikotti, mille vedaja 1x kuus ära viib. Jäätmevaldaja ei pea maksma kogumiskoti eest, samuti ei pea tasu maksma uue tühja kogumiskoti eest. Uus kogumiskott jäetakse majapidamisele kokkulepitud kohta kogumiskoti graafikujärgsel veopäeval.
Kõigil jäätmevaldajatel on lisaks ka võimalik pakendijäätmete tekkekohal kogumiseks osta või rentida sobiva suurusega kogumismahuti, mida jäätmevedaja tühjendab.
Segapakendi mahuti tühjendus või pakendikoti äravedu on ühe veokorra kohta tasuta.
Biojäätmed
Kastre valla veopiirkonnas on biojäätmete (köögi- ja sööklajäätmed) äravedu tasuta. Alates 1. juulist 2026 muutub hinnakiri seoses riiklike muudatustega jäätmeseaduses, mis jõustus 2025. aasta lõpus. Seadusemuudatuse kohaselt lisandub alates 1. juulist 2026 nii jäätmete ladestamisel kui ka põletamisel saastetasu 60 eurot tonni kohta. Seni kehtis saastetasu vaid ladestamisel, põletamisel seda ei lisandunud.
Kuna köögi- ja sööklajäätmed sisaldavad keskmiselt 21% mittesobivaid jäätmeid (nt pakendid, vooderduskotid, kondid, kivid, muld jm), mis tuleb enne kompostimist või biometaani tootmist eemaldada ja suunata ladestamisele või põletamisele. Seetõttu lisandub saastetasu vaid sellele 21%-le osale.
Seega on alates 1. juulist 2026 biojäätmete (köögi- ja sööklajäätmed) uus teenustasu 2€ / m3 (+ km).
| Konteineri maht m³ | Tühjenduse hind al 01.07.2026 (km-ta) EUR | Tühjenduse hind al 01.07.2026 (km 24%) EUR |
|---|---|---|
| kuni 0,08 | 0.16 | 0.20 |
| kuni 0,14 | 0.28 | 0.35 |
| kuni 0,24 | 0.48 | 0.60 |
Biojäätmete kompostimine
Tiheasustusaladel paiknevad üksik- ja kaksikelamutel on võimalus biojäätmeid kompostida, kasutades selleks suletud kompostrit. Kortermajadel tuleb jäätmed paigutada biolagunevate jäätmete konteinerisse ning need vedajale üle anda.
Biolagunevate köögi- ja sööklajäätmete kogumine ja üleandmine on kohustuslik kõigile jäätmevaldajatele, kes asuvad tiheasustusalal ja kompaktse hoonestusega alal. Nendel aladel asuvate jäätmevaldajatel on võimalik taotleda kohtkompostimist, mis vabastab jäätmete üleandmise kohustusest. Kui otsustate toidujäätmeid ise kompostida, tuleb esitada vabas vormis avaldus vallavalitsusele: Avalduse blankett (docx)
Hajaasustusaladel paiknevatel majapidamistel on soovituslik biolagunevad jäätmed kompostida. Hajaasustuses paiknevad majapidamised võivad kasutada ka lahtist aunkompostimist. Tuleb jälgida, et see oleks vähemalt 3 meetri kaugusel naaberkinnistust, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 10 meetri kaugusel joogiveekaevust. Kompostimisel tuleb järgida nõudeid, mis tagavad, et jäätmed ikka ilusti komposteeruksid ega tekitaks lõhnahäiringuid.
Hajaasustusaladele jäävad külad Kastre vallas on: Vana-Kastre, Sarakuste, Veskimäe, Kastre, Aruaia, Võõpste, Kaarlimõisa, Tigase, Tammevaldma, Kannu, Terikeste, Lääniste, Kõnnu, Liispõllu, Agali, Ahunapalu, Järvselja, Rõka, Imste, Kurista, Issaku, Rookse, Alaküla, Paluküla, Kriimani, Mäletjärve, Poka, Võruküla, Sudaste, Koke, Kitseküla, Uniküla, Aadami, Kõivuküla, Tõõraste, Igevere, Lange, Hammaste.
Kui su majapidamine asub eelpoolnimetatud külades ja on tagatud nõuetekohane kompostimine, siis ei pea biojäätmete veost vabastamise avaldust esitama.
Biolagunevate jäätmete üleandmine on kohustuslik ka kõikidel äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib vastavaid jäätmeid.
Aia- ja haljastujäätmed
Aia- ja haljastujäätmeid on mugav ja soodne üle anda korraldatud jäätmeveo raames. Aia- ja haljastujäätmete äravedu toimub 2026. aastal järgmistel kogumisringi kuupäevadel: 29. aprill, 27. mai, 17. juuni, 29. juuli, 26. august, 23. september, 28. oktoober ja 25. november.
Kui on soov tellida jäätmete äravedu, tuleb kogusest teada anda jäätmevedajale. Üleantavad aia- ja haljastujäätmed peavad olema pakitud suletud ja kergesti teisaldatavatesse biolagunevatesse kottidesse ning sisaldama üksnes aia- ja haljastujäätmeid. Kotid tuleb paigutada asukohta, millele on tagatud jäätmevedajale ligipääs. Biolagunevate jäätmete mahutite tühjenduse, veo ja käitluse hind ühe m3 jäätmete kohta hakkab olema 0,01 eurot.
Paberi- ja kartongijäätmed
Üleandmine on kohustuslik korterelamutes ja ridaelamutes ning äri-, tootmis- ja ühiskondlike hoonetega hoonestatud kinnistutel, kus tekib paberi- ja kartongijäätmeid.
Teistel majapidamistel on samuti võimalik soovi korral jäätmevedajalt tellida paber- ja kartongijäätmete konteiner ning vedu.
Paberi- ja kartongijäätmete mahuti tühjendus on tasuta.
Oluline on teada, et paberi- ja kartongjäätmete veoga liidetakse kõik korterelamud ja ridaelamud automaatselt.
Suurjäätmed
Kastre valla veopiirkonnas on suurjäätmete teenustasu 0,01€/m3. Alates 1. juulist 2026 muutub hinnakiri seoses riiklike muudatustega jäätmeseaduses, mis jõustus 2025. aasta lõpus. Seadusemuudatuse kohaselt lisandub alates 1. juulist 2026 nii jäätmete ladestamisel kui ka põletamisel saastetasu 60 eurot tonni kohta. Seni kehtis saastetasu vaid ladestamisel, põletamisel seda ei lisandunud. Suurjäätmed suunatakse edasi käitlejale, mistõttu rakendub neile saastetasu täies ulatuses.
Seega on alates 1. juulist 2026 suurjäätmete uus teenustasu 9€ / m3 (+ km).
| Konteineri maht m³ | Tühjenduse hind al 01.07.2026 (km-ta) EUR | Tühjenduse hind al 01.07.2026 (km 24%) EUR |
|---|---|---|
| 1 m³ | 9.00 | 11.16 |
Teenuse tellimine
Suurjäätmete vedu teostatakse jäätmevaldajate tellimuste alusel kogumisringidena vastavalt vajadusele. Tellimusi saab esitada pidevalt, pöördudes AS Eesti Keskkonnateenused poole. Suurjäätmete äraveo aluseks on majapidamise poolne tellimus meili või telefoni teel, milles kirjeldatakse jäätmete suurust ja kogust. Ühe suurjäätmete veokorra maksimaalne maht on kuni 5 m3. Suurjäätmete vedu saavad tellida kõik majapidamised, nii tihe- kui ka hajaasustuses. Suurjäätmete äraveo ja käitluse hind ühe m3 jäätmete kohta hakkab olema 0,01 eurot.
Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse: mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms.
Tellimuse esitamiseks võta ühendust:
AS Eesti Keskkonnateenused
Tähe tänav 108, Tartu
E-R 09.00-17.00
Tel: 738 6700
E-post:
Erandkorras jäätmeveost vabastamine
Kõik piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii eramajade omanikud, korteriühistud kui ka ettevõtjad, loetakse Jäätmeseaduse alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga.
Kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib kinnistu omanik(ud) esitada vallavalitsusele kirjaliku taotluse teatud tähtajaks korraldatud olmejäätmeveoga liitumise kohustusest vabastuse saamiseks (vt blankett 1). Vallavalitsus kontrollib taotluses esitatud andmeid ja küsib vajadusel lisainformatsiooni. Kui vallavalitsus on veendunud, et kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata, võib ta jäätmevaldaja erandkorras vabastada teatud tähtajaks korraldatud jäätmeveoga liitumisest. Otsuse taotluse rahuldamise või mitterahuldamise osas teeb vallavalitsus ja see väljastatakse taotluse esitajale kas kirjaga või e-postiga.
1. KORRALDATUD JÄÄTMEVEOGA LIITUMISEST VABASTAMISE TAOTLUS (docx)
NB! Juhul kui kinnistule on väljastatud KOV-i poolt jäätmeveost vabastus pikemaks perioodiks kui üks aasta, tuleb erakorralise vabastuse saanud kinnistu valdajal esitada iga järgmise aasta 20. jaanuariks vallavalitsusele kirjalik kinnitus (vt blankett 2). Sellega tõendatakse, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita nõutud tähtajaks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks 21. jaanuarist arvates.
2. KINNITUS JÄÄTMEVEOST VABASTAMISE JÄTKUMISE OSAS (docx)
Ühise jäätmemahuti kasutamine
Kõrvuti asetsevatel kinnistutel või ühise õuealaga elamutes tekkivate korraldatud jäätmeveo korras kogutavate jäätmete üleandmiseks on jäätmevaldajatel õigus taotleda vallavalitsuselt ühise jäätmemahuti kasutamist.
Jäätmevaldajad, kes soovivad kasutada ühismahutit, on kohustatud sõlmima omavahel kirjaliku ühismahuti kasutamise lepingu ja volitama ühte jäätmevaldajat sõlmima jäätmekäitluslepingut.
ÜHISMAHUTI KASUTAMISE TAOTLUS (docx)
Jäätmeveo sagedus
| Korterite arv elamus | Mahuti suurus | Minimaalne tühjendamise intervall |
|---|---|---|
| Hajaasustus | ||
| 1 kuni 2 | Jäätmekott kuni 50 liitrit | 1 kord 12 nädala tagant |
| 1 kuni 2 | 80 liitrit ja suurem | 1 kord 12 nädala tagant |
| 3 ja enam | 240 liitrit ja suurem | 1 kord 12 nädala tagant |
| Tiheasustus | ||
| 1 kuni 2 | 80 liitrit ja suurem | 1 kord 4 nädala tagant |
| 3 kuni 10 | 240 liitrit ja suurem | 1 kord 4 nädala tagant |
| 11 kuni 20 | 600 liitrit ja suurem | 1 kord 4 nädala tagant |
| 21 kuni 30 | 1500 liitrit ja suurem | 1 kord 4 nädala tagant |
| 31 ja enam | 2000 liitrit ja suurem | 1 kord 4 nädala tagant |
Jäätmetekke vähendamine
Jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmekäitluse hierarhiast ehk põhimõttest viia jäätmekäitluse mõju keskkonnale võimalikult väikseks. Esmajärjekorras tuleks jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, siis ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid.
Mõned lihtsad nipid, kuidas vähendada jäätmete teket:
1. Vähenda ja väldi jäätmete teket:
- Kasuta postkastil „Ainult tellitud post” kleebist.
- Pudelivee asemel joo kraanivett, mida saad kaasa võtta korduvakasutatava pudeliga.
- Kasuta toidukile asemel vahakangast. Üks kangasvaha tükk võib kesta kuni aasta.
- Kontrolli „parim enne” kuupäevi, et vältida toidujäätmete tekkimist.
- Vali liigselt pakendamata tooted, puu- ja juurvilju ning muid pakendamata tooteid ostes kasuta kilekottide asemel korduvkasutatavaid kotte või karpe.
- Kiiresti mitte rikneva toidu puhul eelista suuremat pakendit.
- Võta poodi kaasa oma (riidest/paberist) kott või korduvkasuta kilekotti.
- Prindi vähem, kasuta kahepoolset printimist.
Jäätmetekke vähendamine aitab hoida kokku loodusressursse ja vähendada saaste hulka.
2. Korduvkasuta
Toodete korduvkasutamine on jäätmetekke vähendamise järel teine parim valik! Esemete korduvkasutamine vähendab materjali ja energia kasutamist, õhku paisatava saaste kogust ning looduskeskkonna halvenemist.
Kuidas sobitada korduskasutamine igapäevaellu?
- Anneta vanad riided ja mänguasjad.
- Võta poodi oma kott kaasa.
- Harva vajaminevaid tööriistu rendi, peoriideid laenuta.
- Osta kasutatud tooteid (riided, raamatud, mänguasjad, mööbel, elektroonika, nõud jms).
- Korduskasuta kontoritarbeid või anneta need koolidele, sotsiaalsetele ettevõtetele või taaskasutuskeskustele.
- Paranda esemeid ja kodumasinaid.
- Eelista laetavaid patareisid ning täidetavaid tooteid.
Miks on korduskasutus tähtis?
Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda.
Vaata erinevaid võimalusi Kuhuviia.ee veebilehelt: www.kuhuviia.ee
