INTERREG on Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika vahendiks, millega püütakse lahendada piiriüleseid probleeme ja arendada ühiselt eri territooriumide potentsiaali. Kastre vallal on võimalus osaleda Eesti-Läti 2021-2027 programmis. Eesti-Läti programm 2021-2027 on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (INTERREG) piiriülese koostöö programm, mis hõlmab NUTS III taseme piirkondi Eestist (Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti) ja Lätist (Kurzeme, Pierīga, Rīga, Vidzeme).
Läti Ülikooli Geograafia ja Maateaduste teaduskonna meeskond soovib INTERREG programmi raames koos kohaliku omavalitsusega läbi viia projekti toitainete ringlussevõtuks jätkusuutlikes omavalitsustes. Projekti eesmärgiks on välja töötada meetod üleliigse fosfori eemaldamiseks kohaliku omavalitsuse järvedes. Veekogust eemaldatud fosforit soovitakse järgmises etapis kasutada taimedele vajaliku väetisena.
Kastre valla munitsipaalomandisse kuuluva Võnnu paisjärve vee seisund on olnud aastaid väga halb (veepinnal roheline kiht, suveperioodil ebameeldiv lõhn). Eelnevalt teostatud suplusvee proovide järgi on piirnormid ületatud ning järves ujuda ei tohiks.
Tulenevalt Võnnu paisjärve seisundist soovivad Läti Ülikooli teadurid läbi viia Võnnu paisjärves uurimise ning saadud andmete põhjal välja töötada prototüübi, mille abil oleks võimalik kohalike omavalitsuse veekogudest eemaldada üleliigset fosforit. Projekti periood on juuni 2024 kuni juuli 2026.
Kogu projekti eelarve on 52 500 eurot, millest 80%, s.o 42 000 eurot, on finantseeritud INTERREG Eesti-Läti 2021-2027 programmi raames. Kastre Vallavalitsuse omaosalus projektis on 10 500 eurot kogu projekti perioodi jooksul (3 a.). Projekti raames välja töötatud prototüüp jääb Kastre Vallavalitsuse omandisse. Projekti kogueelarve on 989 250,00 €, millest 80% ehk 791 400,00 € moodustab ERDF rahastus.
Projekti tulemused:
- Kolm pilootprojekti, millega arendatakse ja katsetatakse uuenduslikke toitainete vähendamise süsteeme kolmes munitsipaalveekogus, sealhulgas kasutatakse kaugseire lähenemisviise Lätis ja Eestis.
- Pinnaveest toitainete püüdmiseks ja väetisena kasutamiseks ühtne lahendus, samuti veereostuse seire digitaalse tööriista väljatöötamine, tuginedes 3 pilootprojektis saadud kogemustele.
- 7 organisatsiooni piiriülene koostöö, mis tagab väljatöötatud lahenduse juurutamise omavalitsustes, samuti kaugseire tööriista edasise hoolduse kokkulepe.
Projekti partneriteks on:
- Läti Ülikool (Läti)
- Tartu Ülikool (Eesti)
- Ühing „Balti rannikud“ (Läti)
- Cēsise vald (Läti),
- Limbaži vald (Läti),
- Kastre vald (Eesti).
- Juhtpartneriks Läti Bioteaduste ja Tehnikaülikool (Läti)
Täpsem info projekti kohta on kättesaadav programmi kodulehelt: https://estlat.eu/et
Välitööd Võnnu järvel 2025
15. juulil 2025 kohtusime Läti partneritega Võnnu järve ääres ning asetasime vette proovikotid. Kokku oli proovikotte 4 ning need paigutati järve erinevatesse kohtadesse, et näha milline on järvevee koostis erinevates asukohtades. Lisaks võeti järve erinevatest punktidest ka veeproove.
15. oktoobril oli aeg proovikotid välja võtta ning saata edasiseks analüüsimiseks Läti partneritele.
Vahepealsel ajal oleme partneritega kohtunud ka videokoosolekute vahendusel ning saanud ülevaateid projekti senisest seisust. Panustasime prototüübi rakendamise planeerimisse ja ettevalmistamisse, osaledes veebipõhistel koordineerimiskoosolekutel, kus esitleti ja arutati pakutud lahendusi. Andsime tagasisidet paigaldiste tehnilise teostatavuse, sh kohalike olude ja elektrienergia kättesaadavuse kohta.
Lisaks toetas Kastre vald pilootpaigaldise tehniliste kirjelduste koostamist, tagades, et kavandatud tegevused vastavad asukoha nõuetele ja kohalikule taristule. Meile on ka tutvustatud võimalikke prototüüpe, mis võiksid järgmisel aastal Võnnu järvele fosfori eemaldamiseks tulla.
6. mail 2025 toimus kohtumine Vooremäel
Koos #NutriLoopWorks meeskonna ja Kastre valla kohalike sidusrühmadega arutasime fosfori (P) taaskasutamise võimalusi. Jagasime oma projekti edenemist, sealhulgas sidusrühmade intervjuude peamisi tulemusi ning fosfori taaskasutamise võimalusi ja ootusi.
Töötubade sessioonid keskendusid järgmisele:
- Mida meie fosfori eemaldamise prototüüp tegelikult edu saavutamiseks vajab?
- Kuidas kaugseire seirevahend saaks meie sidusrühmadele kasulik olla?
- Tulevaste fosfori taaskasutamise mudelite ettekujutamine selliselt, et need oleksid praktilised ja inspireerivad
Üks tipphetkedest? Loominguline grupiseanss, kus kujutasime ette meie Võnnu pilootjärve aastal 2030 – puhtama, kohalikele ja turistidele atraktiivsem. Alates ökoturismi ideedest kuni ökosüsteemi teenuste suurendamiseni mõtlesime koos välja nutikaid, uuenduslikke ja lõbusaid plaane!
Päeva lõpetasime külastusega meie pilootpaigale Võnnu järvele!
Projektipäevale olid kaasatud Kastre Vallavalitsuse esindajad, AS Emajõe Veevärk esindajad, kohalikud ettevõtjad ning NutriLoopWorks partnerid Cesisest, Limbažist ning Riiast.
15. – 16. jaanuaril 2025 toimus kohtumine Riias
15. ja 16. jaanuaril 2025 toimus Riias projekti “Circular Nutrient Recovery for Sustainable Municipalities (NutriLoopWorks)” avakoosolek, millest võtsid osa seitse projektipartnerit Lätist ja Eestist. Partnerite hulka kuuluvad Läti Bioteaduste ja Tehnikaülikool, Läti Ülikool, Tartu Ülikool, ühendus “Baltijas Krasti”, Cēsise maakonna omavalitsus, Limbaži maakonna omavalitsus ja Kastre vald.
Avakoosolekul arutasid partnerid projekti elluviimise tegevusi, tugevdades koostööd erinevate sidusrühmade vahel. Kohtumisel selgitati välja ka peamised sidusrühmad omavalitsustes, kuhu prototüübid paigaldatakse.
Kohtumise teine päev oli pühendatud uurimistööle ja praktilistele kogemustele Riia ja Jelgava piirkonnas. Osalejad külastasid Läti Ülikooli Akadeemilist Keskust, kus tutvustati erinevat tüüpi laboreid ning seejärel suundusid osalejad Zaļenieki vallas (Jelgava piirkond) asuvasse farmi “Mežacīruļi”, kus tutvuti tehismärgaladega kui põllumajandusliku veereostuse vähendamise lahendustega ning ujuvate tehissaarte prototüübiga (Interreg Eesti – Läti projekt BioFloat). Lõpuks külastasid partnerid Jelgavas taimekaitse teadusinstituuti “Agrihorts”, et näha uuendusi taimekaitses ja ressursside säästlikus kasutamises (Interreg Eesti – Läti projekt Digital Greenhouset)
16. aprillil 2026 – esimesed prototüübid Võnnu järve
Tähelepanelikumad Võnnu aleviku elanikud on kindlasti täheldanud Võnnu järvel uut veepealset elementi. Kui visuaalselt tundub, et järvele on paigaldatud linnumaja, siis osaliselt vastab see ka tõele. Varem oleme teada andnud, et Kastre vald osaleb Interreg Eesti-Läti programmis „NutriLoopWorks“, mille eesmärk on puhastada järvesid liigsest fosforist. Kui projekt 2024. aastal algas, oli partneritel vaid idee, mis on tänaseks suure teadustöö tulemusel saanud reaalseteks seadmeteks Võnnu järves.
16. aprillil lasti vette esimesed kaks NutriLoopWorks projekti prototüüpi. Tegemist on olulise verstapostiga, mis sai võimalikuks tänu enam kui kaks aastat kestnud koostööle kõikide projektipartnerite ja kohalike sidusrühmade vahel. Prototüüpide esmaesitlusel osalesid kõik partnerid: Läti Ülikool, Tartu Ülikool, ühing „Balti rannikud“, Cēsise vald, Limbaži vald, Läti Bioteaduste- ja Tehnikaülikool ning Kastre vald.
Võnnu järve paigaldati kaks prototüüpi: sukeldatav fosforit siduv filter koos aeraatoriga ning veealuste filtermoodulitega parv koos linnumajaga. Paigaldatud seadmed teeb eriti põnevaks asjaolu, et need pole pelgalt tehnilised lahendused, vaid on loodud sihipäraselt keskkonda arvestades. Suurim väljakutse oli muuta prototüübid lisaks tõhusale fosfori eemaldamisele ka visuaalselt atraktiivseks ning lihtsamini hooldatavaks, mistõttu saigi üks seade endale katteks linnumaja.
Prototüüpide paigaldamisega ei ole töö aga lõppenud, vaid nüüd järgneb põhjalik teadustöö. Kui filtrid on vähemalt neli kuud järves olnud, võetakse need välja, analüüsitakse täiendavalt laboris ning paigaldatakse uued filtrid. Järjepideva vahetamise tulemusena väheneb järves fosfori sisaldus, mis omakorda pidurdab vetikate vohamist. Kui vees on liiga palju fosforit, hakkavad vetikad kiiresti kasvama, muutes vee roheliseks ja häguseks. Liigne vetikate hulk võib viia ka kalade ja teiste veeloomade hukkumiseni.
Võnnu kultuurimaja juurde paigaldatakse ka infotahvel, kus saab näha masinate täpseid asukohti ja lugeda projekti kohta lisaks. Suveperioodi jooksul võib järvel kohata ka Tartu Ülikooli teadlasi veeproove võtmas. Projekti meeskonnal on aga kohalikele elanikele suur palve: palume paigaldatud seadmeid mitte puudutada, liigutada ega muul viisil häirida. Tegemist on eriotstarbeliste seadmetega, mille korrektse toimimise tagamiseks teostavad hooldus- ja teenindustoiminguid üksnes selleks ettenähtud isikud. Täname mõistva suhtumise eest!
Fotod: Inga Retke
