Võnnu järvele paigaldati NutriLoopWorks projekti prototüübid, mis aitavad teadusliku lähenemisega puhastada vett liigsest fosforist. Üks seadmetest peidab end visuaalselt atraktiivse linnumaja all, et sobituda paremini keskkonda ja pakkuda samal ajal tõhusat lahendust järve veekvaliteedi parandamiseks ning vetikate vohamise piiramiseks.
Tähelepanelikumad Võnnu aleviku elanikud on kindlasti täheldanud Võnnu järvel uut veepealset elementi. Kui visuaalselt tundub, et järvele on paigaldatud linnumaja, siis osaliselt vastab see ka tõele. Varem oleme teada andnud, et Kastre vald osaleb Interreg Eesti-Läti programmis „NutriLoopWorks“, mille eesmärk on puhastada järvesid liigsest fosforist. Kui projekt 2024. aastal algas, oli partneritel vaid idee, mis on tänaseks suure teadustöö tulemusel saanud reaalseteks seadmeteks Võnnu järves.
16. aprillil lasti vette esimesed kaks NutriLoopWorks projekti prototüüpi. Tegemist on olulise verstapostiga, mis sai võimalikuks tänu enam kui kaks aastat kestnud koostööle kõikide projektipartnerite ja kohalike sidusrühmade vahel. Prototüüpide esmaesitlusel osalesid kõik partnerid: Läti Ülikool, Tartu Ülikool, ühing „Balti rannikud“, Cēsise vald, Limbaži vald, Läti Bioteaduste- ja Tehnikaülikool ning Kastre vald.
Võnnu järve paigaldati kaks prototüüpi: sukeldatav fosforit siduv filter koos aeraatoriga ning veealuste filtermoodulitega parv koos linnumajaga. Paigaldatud seadmed teeb eriti põnevaks asjaolu, et need pole pelgalt tehnilised lahendused, vaid on loodud sihipäraselt keskkonda arvestades. Suurim väljakutse oli muuta prototüübid lisaks tõhusale fosfori eemaldamisele ka visuaalselt atraktiivseks ning lihtsamini hooldatavaks, mistõttu saigi üks seade endale katteks linnumaja.
Prototüüpide paigaldamisega ei ole töö aga lõppenud, vaid nüüd järgneb põhjalik teadustöö. Kui filtrid on vähemalt neli kuud järves olnud, võetakse need välja, analüüsitakse täiendavalt laboris ning paigaldatakse uued filtrid. Järjepideva vahetamise tulemusena väheneb järves fosfori sisaldus, mis omakorda pidurdab vetikate vohamist. Kui vees on liiga palju fosforit, hakkavad vetikad kiiresti kasvama, muutes vee roheliseks ja häguseks. Liigne vetikate hulk võib viia ka kalade ja teiste veeloomade hukkumiseni.
Võnnu kultuurimaja juurde paigaldatakse ka infotahvel, kus saab näha masinate täpseid asukohti ja lugeda projekti kohta lisaks. Suveperioodi jooksul võib järvel kohata ka Tartu Ülikooli teadlasi veeproove võtmas. Projekti meeskonnal on aga kohalikele elanikele suur palve: palume paigaldatud seadmeid mitte puudutada, liigutada ega muul viisil häirida. Tegemist on eriotstarbeliste seadmetega, mille korrektse toimimise tagamiseks teostavad hooldus- ja teenindustoiminguid üksnes selleks ettenähtud isikud.
Täname mõistva suhtumise eest!
Projekti partnerid: Läti Ülikool (Läti), Tartu Ülikool (Eesti), Ühing „Balti rannikud“ (Läti), Cēsise vald (Läti), Limbaži vald (Läti) ja Kastre vald (Eesti). Juhtpartneriks on Läti Bioteaduste ja Tehnikaülikool (Läti)
Projekti senise kulgemisega saad tutvuda siin.
Lisainfo:
Karen Katri Voll
Majandusosakonna juhataja
5341 4205
Fotod: Inga Retke
16. aprillil lasti Võnnu järve vette esimesed seadmed liigse fosfori püüdmiseks.
NutriLoopWorks projekti meeskond ja partnerid Eestist ning Lätist edukal paigalduspäeval Võnnu järve kaldal.
Kaval lahendus: visuaalselt linnumaja meenutav parv peidab endas tegelikult veealuseid filtermooduleid järvevee puhastamiseks.