Seoses mahukate ehitustöödega Roiu aleviku ja Uniküla vahelisel alal on mitmed vallakodanikud tundnud huvi seal toimuvate tööde sisu ja ulatuse vastu. Tegemist on meie piirkonna ja kogu Tartu piirkonna elektrivarustuse vaates olulise projektiga, mille raames rajab Eesti elektrisüsteemi haldur Elering Unikülla 330/110 kV alajaama ning vajaliku juurdepääsutee.
Ehitustöödega seotud tegevust on märgata ka Vooremäe terviseradade piirkonnas. Kastre Vallavalitsus on andnud tööde teostajatele loa kasutada Vooremäel ajutist tööde tugiala ehk n-ö „staapi“, kus saab parkida, materjale hoiustada ning korraldada ehitustöödeks vajalikku logistikat.
Alajaama rajamisega kaasnevatest töödest parema ülevaate saamiseks esitasime vastavad küsimused Eleringi projektijuht Illimar Vahtrasele.
Kelle initsiatiivil ja miks just nüüd Uniküla 330/110 kV alajaama rajama hakatakse? Kas see on osa Eesti lahtiühendamisest Venemaa elektrivõrgust ja kuidas see meie energiajulgeolekut mõjutab?
Projekt ei ole seotud Eesti lahtiühendamisega Venemaa elektrivõrgust. Alajaama rajamine on eelkõige tingitud Tartu piirkonna varustuskindluse suurendamise vajadusest. Kui täna varustab Tartu piirkonda ainult üks 330/110 kV alajaam, siis uue 330/110 kV alajaama rajamisega tõuseb Tartu piirkonna varustuskindlus märkimisväärselt. Lisaks tingib uue alajaama ehitamise Tartu piirkonna kasvav elektritarbimine ning prognooside kohaselt ei suudaks üks alajaam tulevikus enam piirkonda piisavalt elektriga varustada.
Vooremäe on tuntud oma looduskauni maastiku poolest. Miks valiti asukohaks just see paik, mitte mõni vähem tundlik ala? Kas kaaluti ka alternatiive? Kui jah, siis mis sai neile takistuseks?
Asukoht valiti eelkõige tehnilistest põhjustest lähtuvalt. Selle asukoha vahetus läheduses on Anne-Kuuste ja Kuuste-Põlva 110 kV liinid, samuti kulgeb sealt mööda Mustvee-Tsirguliina 330 kV õhuliin ning valmis on ehitatud Tartu-Uniküla 330 kV õhuliin, mis alajaama valmimisel ühendatakse uude alajaama. Täiendavalt on alajaam planeeritud riigimaale, et kokku hoida kinnisasja osa omandamise kulusid. Alajaam planeeriti kinnistu nurka, kus eelduslikult on mõju kõige väiksem ning tagatud on kinnisasjade otstarbekam maakasutus. Samuti käsitleti alajaama rajamist Kastre valla üldplaneeringus. Kaaluti ka teisi asukohti valitud kohast eemale, kuid sellisel juhul oleks vaja läinud uute liinitrasside rajamist, mis oleks keskkonda oluliselt rohkem koormanud ning ka maksumus oleks läinud täiendavate liinide võrra kallimaks.
Kui suur ala metsa tuleb alajaama ja selle ligipääsutee rajamiseks maha võtta? Kas on plaanis säilitada mingi visuaalne „metsamüür“ või rajada haljastus, et tööstuslik objekt jääks metsa servas võimalikult vähe märgatavaks?
Alajaama territooriumi alla jääva ala suurus on ca 7 hektarit, lisaks jääb 330 kV sisenevate liinide alla ca 4 ha. 330 kV sisenevate liinide alune maa raadatakse ja valmistatakse ette põllumaaks. 110 kV sisestusliinide alune maa on juba täna põllumaa. Kuivõrd sisestusliinide alla ei saa puid kasvama jätta, siis see osa alajaamast jääb märgatavaks.
Vooremäe on Kastre vallas ja Tartumaal piirkonna oluline spordikeskus. Kas Vooremäele suundujatel tuleks ehitusperioodi ajal mõne ebamugavusega arvestada?
Ebamugavustena võib arvestada, et ehitusperioodi ajal liigub piirkonnas tavapärasest rohkem rasketehnikat. Lisaks kasutatakse Vooremäe piirkonnas ajutist tööde tugiala, kus toimub ehitustöödega seotud parkimine, materjalide hoiustamine ja logistika korraldamine. Terviseradade kasutajatel palume piirkonnas liikudes olla tähelepanelikud ning arvestada võimaliku tavapärasest suurema liikumisega.
Milline on tööde üldine ajakava ja kui pikk on projekti prognoositav kestus?
Töid teostatakse etapiviisiliselt. Esmalt tehakse alajaama ja sellega seotud liinide ning juurdepääsutee rajamiseks vajalikud ettevalmistustööd, sealhulgas raadamistööd ja ehitusala ettevalmistamine (perioodil mai-aprill 2026 – toim.).
Järgmistes etappides rajatakse alajaama juurdepääsutee, valmistatakse ette alajaama plats, ehitatakse juhtimishoone ning paigaldatakse vajalikud seadmed. Viimases etapis tehakse 330 kV õhuliinide sisestused ja võrku ühendamisega seotud tööd.
Projekti lõpptähtaeg on kavandatud 2028. aasta suve lõppu. Tööde täpne kulg sõltub ehituse edenemisest, ilmastikuoludest ning tehnilistest asjaoludest.
Selline ehitus nõuab rasket tehnikat ja materjale. Milliseid teid pidi hakkab rasketehnika liikuma ning kes vastutab selle eest, kui kohalikud teed peaks protsessi käigus viga saama?
Kuivõrd alajaama sissesõidutee rajatakse Reola-Hammaste tee pealt, siis liikumine käib eelkõige sealtkaudu. Õhuliinide sisestuste rajamisel võib juhtuda, et kasutatakse ka teisi piirkonna teid, näiteks Tõrvandi-Roiu-Uniküla teed. Kui kohalikud teed saavad tööde käigus viga, siis on Eleringi alltöövõtja Connecto Infra AS kohustus teed taastada vastavalt eelnenud olukorrale.
Kas ehitustööde ajal või uue alajaama võrku ühendamisel peavad piirkonna elanikud arvestama plaaniliste voolukatkestustega? Kui jah, siis kuidas ja kui palju ette nendest teavitatakse?
Kuivõrd tegemist on kõrgepingealajaama ja -liinide võrku ühendamisega, siis kohalikele elanikele plaanilisi katkestusi sellest tulenevalt ei teki.
Lisaks maakondlikule tähtsusele – kas uus alajaam toob mingit praktilist kasu ka Kastre valla elanikele?
Uus alajaam loob võimaluse uute liitujate tulemiseks piirkonnas ja kindlasti on võrk kõrgepinge poolelt vaadatuna oluliselt töökindlam ja suurema läbilaskevõimega.
Kelle poole peaksid kohalikud elanikud pöörduma, kui ehitusperioodil tekib operatiivseid küsimusi või muresid?
Eleringi esindaja on projektijuht Illimar Vahtras, e-mail: ja telefon 512 7630.
Connecto Infra esindaja on Ragnar Nõmmela, e-mail: ja telefon 5680 5338.
Kuvatõmmis Maa- ja Ruumiameti Geoportaalist. Uniküla alajaama, õhuliinide ja juurdepääsutee asukoht (märgitud kollasega).
Lugu ilmus küsimuste-vastuste formaadis esmalt “Meie Kastre” aprillikuu numbris 23.04.2026.
Toimetatud 08.05.2026.