Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu kehtestamine
Kastre Vallavalitsus otsustas 30. aprilli 2025 korraldusega nr 265 kehtestada Aardla külas asuvate Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeerida elamumaale üldplaneeringu järgse elamukvartali lahenduse (s.h tagada kinnistutele liitumise kohaliku vee ettevõtte juures). Planeeritav ala asub Aardla külas ja hõlmab Angervaksa (katastritunnus 18501:001:1499, pindala on 3,46 ha ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Kadakavälja (katastritunnus 18501:001:1067, pindala on 17462 m2 ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Kadaka tee (katastritunnus 18501:001:1068, pindala 2574 m2 ja sihtotstarve 100 % transpordimaa) katastriüksuseid. Algatamisel oli planeeritava ala pindala kokku on ca 5,4 ha. Huvitatud isik tegi taotluse planeeringuala suurendamiseks, kuna soovis kaasata planeeringualasse lisaks ka varem kehtestatud Kadaka kinnistu detailplaneeringualale jäävad Kadaka tee 9 (katastritunnus 18501:001:1064), Kadaka tee (katastritunnus 18501:001:1070) ja Kadaka tee (katastritunnus 18501:001:1065) katastriüksused, sest Kadaka kinnistu detailplaneering ei ole lõpuni realiseeritud st lõpuni on välja ehitamata jäänud nii olemasolevatele elamutele juurdepääsuks vajalikud teealad (sh ümberpööramiskoht), tuletõrje veevõtukoht kui ka üldkasutatav ala ning anda kogu planeeritavale alale parem terviklahendus ja kogu piirkond lõpuni välja ehitada. Kastre Vallavalitsuse 15.veebruari 2024 korraldusega nr 82 muudeti detailplaneeringu planeeringuala ja uuendati lähteseisukohti. Detailplaneeringu planeeringuala muutmisega on planeeritava ala pindala ligikaudu 5,65 ha ning see hõlmab järgnevaid katastriüksuseid: 18501:001:1499, 18501:001:1067, 18501:001:1070, 18501:001:1068, 18501:001:1064 ja 18501:001:1065. Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksused ei ole hõlmatud varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga. Kadaka tee katastriüksustel (katastritunnus 18501:001:1065, 18501:001:1068 ja 18501:001:1070) ja Kadaka tee 9 katastriüksusel kehtib Haaslava Vallavalitsuse 18.03.2008 korraldusega nr 59 kehtestatud Kadaka maaüksuse detailplaneering (koostaja OÜ Gepa Maa- ja ehituskorraldus, töö nr 61 ning eelpool märgitud katastritunnused on planeeringus märgitud POS 5, POS 8 ja POS 9). Kõnealune detailplaneering on kooskõlas detailplaneeringu kehtestamise hetkel kehtinud Haaslava valla üldplaneeringuga ehk detailplaneering ei sisalda Haaslava valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Koostamisel oleva Kastre valla üldplaneeringus (vastu võetud Kastre Vallavolikogu 28.11.2023 otsusega nr 130) on antud menetluses oleva planeeringuala maakasutuse juhtotstarve elamumaa maa-ala. Detailplaneeringu lahendusega on ette nähtud moodustada 25 krunti, millest 20 elamumaa sihtotstarbega krunti (7 üksikelamu, 5 üksik-/kaksikelamu krunti, 8 ridaelamu krunti (lubatud kuni 6 boksi)), 1 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt ja 4 transpordimaa sihtotstarbega krunt. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on põhihoonel 8,5 m (v.a POS 21, millel on lubatud 7,5 m) ja abihoonetel 5,0 m, lubatud korruselisus on põhihoonel 2 ja abihoonetel 1 ning maa-aluse korruse rajamine ei ole lubatud. Lubatud suurim hoonete arv ridaelamu maal on 2 (1põhihoone ja 1 abihoone) ja üksik- või kaksikelamu krundil ning üksikelamu krundil on 3 (1 põhihoone ja 2 abihoonet). Lubatud katusetüüp on viilkatus 0o-20o (v.a POS 21, millel on lubatud 25o-40o). Planeeritavatele ridaelamukruntidele POS 2 kuni POS 9 on määratud kohustuslik ehitusjoon 15,5 m kaugusele tänava poolsest krundi piirist. Põhihoone fassaadi põhiosa peab asuma planeeritud kohustuslikul ehitusjoonel. Ridaelamu esifassaad peab olema liigendatud. Nt kasutada erinevaid fassaadikujundamise võtteid (erinevate erkerite või prantsuse rõdude kasutamine esifassaadil, erinevate materjalidega fassaadi liigendamine jms). Ei ole lubatud kavandada kogu ehitusjoone ulatuses sirget ja sileda krohvitud fassaadiga hoonet. Planeeritavatele kruntidele POS 10 kuni POS 20 on määratud kohustuslik ehitusjoon 10,0 m kaugusele tänava poolsest krundi piirist. Krundile POS 21 kohustuslikku ehitusjoont ei määrata, kuna seal pool Kadaka teed ei ole välja kujunenud kindlat ehitusjoont. Hoonete ±0.00 lahendatakse hoonete projekteerimise käigus, kuid sokli lubatud kõrgus on kuni 50 cm maapinnast. Lubatud välisviimistlusmaterjalid: puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovitavalt kombineeritult) jm kvaliteetne ja nõuetele vastav materjal ning lubatud katusekattematerjalid: katuseplekk või –kivi, lamekatustel ka rullmaterjalid jm kvaliteetne ja nõuetele vastav materjal. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud ridaelamu kruntidel püstitada 2, vaid kõikide bokside peale ühiskasutavaks otstarbeks ette nähtud, kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt jalgrataste varjualune, prügimaja), mis võivad paikneda väljaspool hoonestusala. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib kruntidele POS 10 kuni POS 21 ehitada kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone vms). POS 10 kuni POS 21 kruntidel kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgused hooned peavad paiknema hoonestusalas. Planeeringualale on juurdepääs Sepa teelt. Kuna Sepa tee on kitsas, siis on ette nähtud planeeringualaga piirnev Sepa tee lõik alates riigimaanteest kuni detailplaneeringuala lõpuni laiendada 5,5 m laiuseks ja asfalteerida. Lisaks on ette nähtud ehitada 2,0 m laiune asfalteeritud ja valgustatud kõnnitee Olivia teelõik maaüksusele kuni riigitee äärse bussipeatuseni. Detailplaneeringualast kuni Olivia teelõik maaüksuseni säilib olemasolev tee segaliiklusega alana. Planeeringualas planeeritud tänavate koridorid on 12,0 meetri laiused ning planeeritud asfaltkattega sõiduteed on 5,6 meetri laiused. Ühele poole sõiduteid on planeeritud 2,0 meetri laiused kõvakattega kõnniteed. Ohutuse tagamiseks tuleb kõnnitee eraldada sõiduteest kõrgendatud äärekiviga. Puuderivide jaoks on planeeritud sõiduteede kõrvale 3,0 m haljasribad ja kõnnitee serva 2,0 meetri laiused haljasribad koos sademevee kraavidega. Veevarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 31.07.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele TT-23-00108. Planeeritavate kruntide veega varustamiseks on ette nähtud alates olemasolevast AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi torustiku liitumispunktist Männi tee 6 (18501:001:0841) krundi juures kuni planeeritavate kruntideni uued veetorustikud. Detailplaneeringuga on ette nähtud võimalus liituda Kadaka tee kinnistutel planeeritava ala vee- ja kanalisatsioonitorustikega. Samuti on ette nähtud perspektiivsed vee- ja kanalisatsioonitorustikud Sepa teel lõuna suunas. Tuletõrje veevarustus on lahendatud lokaalselt, kuna käesoleval hetkel ja ka tulevikus ei ole võimalik veetorustikust saada tuletõrjehüdrandi jaoks vajalikus koguses ja survega tuletõrjevett. Detailplaneeringuala veevarustuse lahendamiseks on planeeritud üldkasutatava maa krundile (POS 1) ja tee maa-alale (POS 25) maa-alused tuletõrje veemahutid mahutavusega 30 m3 koos tarnetorude ja kuivhüdrantidega (4 tk). Kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 31.07.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele TT-23-00108. Planeeritavate kinnistute reovee ärajuhtimiseks on ette nähtud uus reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritavatest kinnistutest kuni AS Emajõe Veevärk isevoolse ühiskanalisatsioonitorustikuni Männi tee 1 (18501:001:0806) krundi juures. Kuna kõrguslikult ei ole võimalik planeeringualalt reovett isevoolselt ära juhtida, siis on planeeritava ala reovee ärajuhtimiseks ette nähtud reoveepumpla. Planeeringuala kruntide reovesi on ette nähtud juhtida reoveepumplasse isevoolselt. Sademevee lahendus planeerimisel on tehtud koostööd Põllumajandus- ja Toiduametiga. Planeeringuala jääb Aardla polder maaparandussüsteemi (2102360010250001) maa-alale ja Aardla Polder MPÜ (80596432) maaparandussüsteemi tegevuspiirkonna alale. Vastavalt Ropka-Ihaste looduskaitseala kaitsekorralduskavale 2015-2024 hoitakse Aardla poldri kaitseala ulatuses veetaset kõrgusel 31,30 m. Sademeveekraavid ja ühendavad drenaažikollektorid (sh sademeveetoru) tuleb välja ehitada kogu alal korraga samaaegselt. Sademevesi kas juhitakse tee maa-alal paiknevasse sademeveekraavi (v.a. katuse sademevesi) või immutatakse kruntide siseselt (nt killustikpadjast immutusala, immutusplokkide vms abil). Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 10.07.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 454218. Detailplaneeringualale on koormuskeskmesse planeeritud uus komplektalajaam. Uue alajaamade toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga Kuuste 110/10 AJ Fiider Haaslava õhuliini mastist M94 (vt joonis 5 tehnovõrkude joonis), mis asub Tuule kinnistul (29101:001:1580). Uuest planeeritud alajaamast on ette nähtud planeeritud kruntidele eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Planeeritud teede maa-aladele on ette nähtud tänavavalgustus. Lisaks on ette nähtud tänavavalgustus Olivia teelõik maaüksusele planeeritud kõnnitee äärde kuni riigitee äärse bussipeatuseni. Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 04.07.2023 a. väljastatud telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 38048728. Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on planeeritud rajada vajalikus mahus sidekanal alates F71H206_K10 kuni arendusala keskele, sinna paigaldada sidekaev KKS2 (täpne asukoht lahendatakse projekteerimisel). Hoonete soojavarustus on ette nähtud lahendada lokaalselt. Võimalikud lisakütteallikad on elektri-, soojuspump- (sh maakütte tüüpi soojuspump), õli- või tahkeküte ja päikesepaneelid (katuse või fassaadi tasapinnas, maaraamidele päikesepaneelide paigaldamine ei ole lubatud). Tänavapoolsele fassaadile paigaldatavad tehnoseadmed peavad olema paigaldatud varjestatult. Vastavalt üldplaneeringule tuleb elamumaa kasutusotstarbega maa-alal detailplaneeringu koostamisel kavandada ka piirkonda teenindav üldmaa, millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel. Krundile POS 1 on planeeritud avalikuks haljasalaks, kuhu on kavandatud lastemänguväljak ja pargiala ning jäätmete liigiti kogumise plats (asfaltkattega, valgustatud ja liikluskorralduslikult lihtsa ligipääsuga ~ 30 m² ala). Detailplaneering on koostatud vastavat pädevust omava isiku poolt ja on kooskõlastatud asjaomaste riigiasutustega (Päästeamet, Transpordiamet, Põllumajandus- ja Toiduamet), planeeringu koostamisel on tehtud koostööd olemasolevate ja planeeritavate tehnovõrkude valdajatega, Keskkonnaametiga, planeeritava kinnisasja omanikega ning naaberkinnisasjade omanikega ja isikutega, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute teostamisel ja koostavatele ehitusprojektidele. Krundi ehitusõigus (sh vajalikud rajatised, tehnovõrgud) realiseeritakse krundi omaniku ja/või valdaja poolt. Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega. Planeeritud krundile jäävate ja väljaspool krundipiire olevate krunti teenindavate vajalike juurdepääsuteede jms väljaehitamise kohustus on huvitatud isikul. Kastre Vallavalitsus ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud detailplaneeringukohaste (avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste) ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks. Kastre Vallavalitsus, planeerija ja detailplaneeringust huvitatud isik on sõlminud halduslepingu (registreeritud 9. veebruar 2024 nr 11-5/34 all), millega lepiti kokku detailplaneeringukohase tehnilise taristu väljaehitamise kohustused ja tingimuse ning antud lepinguga ei kaasne Kastre Vallavalitsusele detailplaneeringuga kavandatud hoonete teenindamiseks vajalike teede ja taristu väljaehitamise ning väljaehitamise rahastamise kohustust. Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva piirkonna kompaktsust ja tihedust, uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks. Piirkonna sõiduteeteede laiendamine ja korrastamine, kõnniteede rajamine ning tänavavalgustuse paigaldamine suurendab nii lähipiirkonna liiklusohutust kui ka üldist turvalisust ning vara kaitset. Lisaks arendatakse avaliku infrastruktuuri ehitades välja ühisveevärk ja -kanalisatsioon kuni detailplaneeringualani (1400 m veetorustikku ja 1038 m kanalisatsioonitorustikku), mis annab võimaluse liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ka ümbritsevatel kruntidel. Kuna elamupiirkond laieneb ja paranevad tänu avaliku haljasala väljaehitamisele kooskäimise ja (laste) vabaaja veetmise võimalused, siis piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Kuna piirkonnas puudub nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht, siis detailplaneeringu realiseerimisel ehitatakse välja mitu veevõtukohta, mis parandab ka ümbritsevate kruntide tuleohutuse olukorda. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad muinsuskaitsealused mälestised või nende kaitsevööndid, mistõttu ei ole planeeringulahenduse realiseerimisel otsest negatiivset kultuurilist mõju. Detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevaks positiivseks sotsiaalseks mõjuks võib lugeda piirkonda uute elanike lisandumist ja inimeste kooskäimist soodustava avalikult kasutatava ala väljaehitamist. Planeeringuga ette nähtud avalikult kasutatav haljasala pakub vaba aja veetmise võimalusi ja suurendab sotsiaalset sidusust. Soodsa mõjuna võib lisaks välja tuua, et valgustatud kõnnitee ehitamine kuni bussipeatuseni parandab piirkonnas ühistranspordi kasutamise mugavust. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub eelkõige ehitusperioodil lähiümbruse elanikele, suurenenud müra- ja vibratsioonitaseme ning liiklussageduse näol. Kuid tegemist on ajutise loomuga tegevusega, seetõttu võib eeldada, et pikaajaline negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale puudub. Keskkonnaregistri andmetel ei paikne planeeringualal looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 defineeritud kaitsealasid, hoiualasid või püsielupaiku. Alkranel OÜ poolt koostati Aardla külas asuva Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, mis hõlmab ka Natura 2000 eelhinnangut. Eelhinnangu käigus koostas linnustikueksperdi Leho Luigujõe hinnangu tegevuse mõjust linnustikule. KSH eelhinnangu alusel arvestades planeeritava ala kaugust lähimast elupaigatüübist ja kavandatava tegevuse iseloomu, pole loodusala elupaigatüüpidele ette näha mõjueeldusi ning loodusala täiendavalt ei käsitleta. KSH eelhinnangu sh linnustikueksperdi Leho Luigujõe hinnangu alusel ei ole detailplaneeringuga kavandataval tegevusel negatiivset mõju linnuliikidele. Planeeringuga kavandatav tegevus ei puuduta Aardla poldri ala ning ei mõjuta laiema piirkonna maakasutust, mis võiks rohuneppi ja ka teisi piirkonnas olevaid linnuliike negatiivselt mõjutada. Kaitsealused linnuliigid, mis ei kuulu Natura linnuala kaitse-eesmärkidesse, on sarnaste tegurite poolt mõjutatud. Elamuala rajamise ehitustööd põhjustavad küll mõningal määral häiringuid nagu müra, vibratsioon ja tolm, kuid need on ajutised ja piirnevad suuresti planeeringualaga. Rajatav elamuala ja sealsed tegevused ei suurenda häiringuid lindude elu- ja peatumisaladele. Kokkuvõtvalt ei mõjuta planeeritav tegevus poldril ja puhveralal peatuvaid ja pesitsevaid linde, kui siis ainult häirimine, kuid Angervaksa detailplaneeringu seletuskirja järgi rajatakse Sepa tee poole hekk ja kõrghaljastus. Kohustusliku kõrghaljastuse ja heki rajamisega vähendatakse oluliselt häirimise mõju naaberaladele sh puhveralale. Arvestades, et üle Sepa tee olev ala on nii maakonna- kui ka üldplaneeringu järgi rohevõrgustiku ala kui ka hõlmatud looduskaitseala ja Natura aladega, millele on seatud piirangud, ei ole ette näha elamualade või teiste funktsioonidega alade laienemist aladele, kus loomastik või taimestik saaks häiritud. Allesjäävad looduslikud alad toetavad piirkonna loodusliku mitmekesisuse toimimist ja säilimist ning kavandatav tegevus nende alade säilimist ei mõjuta. Ruumiline planeerimine on demokraatlik, erinevate elualade arengukavasid koordineeriv ja integreeriv, funktsionaalne, pikaajaline ruumilise arengu kavandamine, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest tulenevalt on ruumilise planeerimise korraldamine kohaliku omavalitsusüksuse ülesanne. Kohalik omavalitsus peab tagama planeeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute huvide arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eeldus. Detailplaneeringu menetluse käigus on Kastre Vallavalitsus planeeringu koostamise eesmärgist lähtuvalt käsitlenud huvitatud isiku ettepanekuid, hinnates avalike huvide ja hüvede kõrval isikute õigusi ja huvide kaalukust ning püüdnud leida kõiki osalisi võimalikult rahuldavat planeeringu lahendust. Maa- ja Ruumiameti hinnangul on Kastre Vallavalitsus esitatud ettepanekuid kaalunud ja selgitanud detailplaneeringu lahenduse valikut ning sellega täitnud haldusmenetluseseaduse § 4 lõikes 1 seatud kaalutlemise kohustuse. Antud selgitused ja põhjendused on asjakohased. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on anda detailplaneeringuga maa-ala kohta terviklik ruumilahendus ning määrata kavandatava tegevuse elluviimiseks maakasutus- ja ehitustingimused ja tagada avalikus planeerimisprotsessis kokku lepitud väärtused. Kastre Vallavalitsuse 30. aprilli 2025 korraldusega nr 265 ja kehtestatud detailplaneeringuga on võimalik tutvuda valla veebileheldetailplaneeringute avalikustamise keskkonnas EVALD, planeeringute andmekogus PLANK ja tööajal Kastre Vallavalitsuses (Vallamaja, Kurepalu küla, Kastre vald). Täiendav info: Kati Kala, kati.kala@kastre.ee, 7446521.
Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku korraldamine
Kastre Vallavalitsus võttis 22.08.2024 korraldusega nr 437 vastu ja suunas avalikule väljapanekule Aardla külas asuvate Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu. Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on planeerida elamumaale üldplaneeringu järgse elamukvartali lahenduse (s.h tagada kinnistutele liitumise kohaliku vee ettevõtte juures). Planeeritava ala pindala ligikaudu 5,65 ha. Kõnealune detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ehk detailplaneering ei sisalda Haaslava valla üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Vastuvõtmiseks esitatud detailplaneeringuga lahendusega on ette nähtud moodustada 25 krunti, millest 20 elamumaa sihtotstarbega krunti (7 üksikelamu, 5 üksik-/kaksikelamu krunti, 8 ridaelamu krunti (lubatud kuni 6 boksi)), 1 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt ja 4 transpordimaa sihtotstarbega krunt. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus on põhihoonel 8,5 m (v.a POS 21, millel on lubatud 7,5 m) ja abihoonetel 5,0 m, lubatud korruselisus on põhihoonel 2 ja abihoonetel 1 ning maa-aluse korruse rajamine ei ole lubatud. Lubatud suurim hoonete arv ridaelamu maal on 2 ( 1põhihoone ja 1 abihoone) ja üksik- või kaksikelamu krundil ning üksikelamu krundil on 3 (1 põhihoone ja 2 abihoonet). Lubatud katusetüüp on viilkatus 0o-20o (v.a POS 21, millel on lubatud 25o-40o). Planeeritavatele ridaelamukruntidele POS 2 kuni POS 9 on määratud kohustuslik ehitusjoon 15,5 m kaugusele tänava poolsest krundi piirist. Põhihoone fassaadi põhiosa peab asuma planeeritud kohustuslikul ehitusjoonel. Ridaelamu esifassaad peab olema liigendatud. Nt kasutada erinevaid fassaadikujundamise võtteid (erinevate erkerite või prantsuse rõdude kasutamine esifassaadil, erinevate materjalidega fassaadi liigendamine jms). Ei ole lubatud kavandada kogu ehitusjoone ulatuses sirget ja sileda krohvitud fassaadiga hoonet. Planeeritavatele kruntidele POS 10 kuni POS 20 on määratud kohustuslik ehitusjoon 10,0 m kaugusele tänava poolsest krundi piirist. Krundile POS 21 kohustuslikku ehitusjoont ei määrata, kuna seal pool Kadaka teed ei ole välja kujunenud kindlat ehitusjoont. Hoonete ±0.00 lahendatakse hoonete projekteerimise käigus, kuid sokli lubatud kõrgus on kuni 50 cm maapinnast. Lubatud välisviimistlusmaterjalid: puit, kivi, krohv, klaas, betoon (soovitavalt kombineeritult) jm kvaliteetne ja nõuetele vastav materjal ning lubatud katusekattematerjalid: katuseplekk või –kivi, lamekatustel ka rullmaterjalid jm kvaliteetne ja nõuetele vastav materjal. Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud ridaelamu kruntidel püstitada 2, vaid kõikide bokside peale ühiskasutavaks otstarbeks ette nähtud, kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt jalgrataste varjualune, prügimaja), mis võivad paikneda väljaspool hoonestusala. Ridaelamukruntidel ei ole lubatud bokside juurde rajada eraotstarbelist abihoonet ega kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet ega muud väikerajatist (nt grillmaja, kasvuhoone vms). Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele võib kruntidele POS 10 kuni POS 21 ehitada kaks kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgust hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone vms). POS 10 kuni POS 21 kruntidel kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga ja kuni 5 m kõrgused hooned peavad paiknema hoonestusalas. Planeeringualale on juurdepääs Sepa teelt. Kuna Sepa tee on kitsas, siis on ette nähtud planeeringualaga piirnev Sepa tee lõik alates riigimaanteest kuni detailplaneeringuala lõpuni laiendada 5,5 m laiuseks ja asfalteerida. Lisaks on ette nähtud ehitada 2,0 m laiune asfalteeritud ja valgustatud kõnnitee Olivia teelõik maaüksusele kuni riigitee äärse bussipeatuseni. Detailplaneeringualast kuni Olivia teelõik maaüksuseni säilib olemasolev tee segaliiklusega alana. Planeeringualas planeeritud tänavate koridorid on 12,0 meetri laiused ning planeeritud asfaltkattega sõiduteed on 5,6 meetri laiused. Ühele poole sõiduteid on planeeritud 2,0 meetri laiused kõvakattega kõnniteed. Ohutuse tagamiseks tuleb kõnnitee eraldada sõiduteest kõrgendatud äärekiviga. Puuderivide jaoks on planeeritud sõiduteede kõrvale 3,0 m haljasribad ja kõnnitee serva 2,0 meetri laiused haljasribad koos sademevee kraavidega. Veevarustus ja kanalisatsioonivarustus on lahendatud vastavalt AS Emajõe Veevärk poolt 31.07.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele TT-23-00108. Detailplaneeringuga on ette nähtud võimalus liituda Kadaka tee kinnistutel planeeritava ala vee- ja kanalisatsioonitorustikega. Samuti on ette nähtud perspektiivsed vee- ja kanalisatsioonitorustikud Sepa teel lõuna suunas. Detailplaneeringuala veevarustuse lahendamiseks on planeeritud üldkasutatava maa krundile (POS 1) ja tee maa-alale (POS 25) maa-alused tuletõrje veemahutid mahutavusega 30 m3 koos tarnetorude ja kuivhüdrantidega (4 tk). Elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 10.07.2023 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 454218. Sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 04.07.2023 a. väljastatud telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 38048728. Krundile POS 1 on planeeritud avalikuks haljasalaks, kuhu on kavandatud lastemänguväljak ja pargiala ning jäätmete liigiti kogumise plats (asfaltkattega, valgustatud ja liikluskorralduslikult lihtsa ligipääsuga ~ 30 m² ala). Detailplaneeringu realiseerimisel tõstetakse olemasoleva piirkonna kompaktsust ja tihedust, uusehitised muudavad piirkonda ilmekamaks. Piirkonna sõiduteeteede laiendamine ja korrastamine, kõnniteede rajamine ning tänavavalgustuse paigaldamine suurendab nii lähipiirkonna liiklusohutust kui ka üldist turvalisust ning vara kaitset. Lisaks arendatakse avaliku infrastruktuuri ehitades välja ühisveevärk ja -kanalisatsioon kuni detailplaneeringualani (1400 m veetorustikku ja 1038 m kanalisatsioonitorustikku), mis annab võimaluse liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ka ümbritsevatel kruntidel. Kuna elamupiirkond laieneb ja paranevad tänu avaliku haljasala väljaehitamisele kooskäimise ja (laste) vabaaja veetmise võimalused, siis piirkond muutub atraktiivsemaks uutele elanikele ning seeläbi tõuseb keskmine kinnisvara väärtus. Kuna piirkonnas puudub nõuetele vastav tuletõrje veevõtukoht, siis detailplaneeringu realiseerimisel ehitatakse välja mitu veevõtukohta, mis parandab ka ümbritsevate kruntide tuleohutuse olukorda. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub. Alkranel OÜ poolt koostati Aardla külas asuva Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, mis hõlmab ka Natura 2000 eelhinnangut. Eelhinnangu käigus koostas linnustikueksperdi Leho Luigujõe hinnangu tegevuse mõjust linnustikule. KSH eelhinnangu alusel arvestades planeeritava ala kaugust lähimast elupaigatüübist ja kavandatava tegevuse iseloomu, pole loodusala elupaigatüüpidele ette näha mõjueeldusi ning loodusala täiendavalt ei käsitleta. KSH eelhinnangu sh linnustikueksperdi Leho Luigujõe hinnangu alusel ei ole detailplaneeringuga kavandataval tegevusel negatiivset mõju linnuliikidele. Planeeringuga kavandatav tegevus ei puuduta Aardla poldri ala ning ei mõjuta laiema piirkonna maakasutust, mis võiks rohuneppi ja ka teisi piirkonnas olevaid linnuliike negatiivselt mõjutada. Kaitsealused linnuliigid, mis ei kuulu Natura linnuala kaitse-eesmärkidesse, on sarnaste tegurite poolt mõjutatud. Elamuala rajamise ehitustööd põhjustavad küll mõningal määral häiringuid nagu müra, vibratsioon ja tolm, kuid need on ajutised ja piirnevad suuresti planeeringualaga. Rajatav elamuala ja sealsed tegevused ei suurenda häiringuid lindude elu- ja peatumisaladele. Detailplaneering on kooskõlastatud Päästeametiga, Põllumajandus- ja Toiduametiga ja Transpordiametiga. Koostööd on tehtud tehnovõrkude valdajatega, Keskkonnaametiga ning naaberkinnistute omanike ja isikutega, kes on avaldanud soovi olla kaasatud.
Detailplaneeringu avalik väljapanek toimub 17. september – 01. oktoober 2024. Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Kastre Vallavalitsus tööpäevadel kohapeal (Vallamaja, Kurepalu küla, Kastre vald) ja valla veebilehel. Avaliku väljapaneku jooksul on igal isikul õigus avaldada detailplaneeringu kohta arvamust.
Planeeringu menetlemisega seotud materjalid on kättesaadavad valla veebilehel planeeringute avalikustamise geoinfosüsteemis EVALD alates 17.09.2024. Soovitame detailplaneeringu materjalidega tutvuda elektroonselt. Paberkandjal materjalidega tutvumine valida eelkõige juhul, kui elektroonsete materjalidega tutvumise võimalus puudub. Palume isikutel, kes paberkandjal materjalidega soovivad tutvuda, oma soovist ette teatada maaspetsialist Kati Kalale (kati.kala@kastre.ee, tel. 7446521).
Arvamuse saab esitada kirjalikult Kastre Vallavalitsuse aadressil Vallamaja, Kurepalu küla, 62113 Kastre vald või e-posti aadressil vald@kastre.ee kuni 02. oktoobrini 2024.
Täiendav info: Kati Kala, kati.kala@kastre.ee, 7446521.
Angervaksa ja Kadakavälja detaiplaneering (pdf)
Aardla külas asuvate Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Kastre Vallavalitsus otsustas 15. augusti 2024 korraldusega nr 426 jätta algatamata Aardla külas asuvate Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise. Kastre Vallavalitsuse 16.04.2019 korraldusega nr 229 algatati Aardla külas asuvate Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeerida elamumaale üldplaneeringu järgse elamukvartali lahenduse (s.h tagada kinnistutele liitumise kohaliku vee ettevõtte juures). Detailplaneeringu planeeritava ala pindala on ligikaudu 5,65 ha. Osaühing Alkranel on antud planeeringule koostanud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu, mille eesmärgiks oli hinnata võimalikke mõjusid keskkonnale ning vajadusel näha ette leevendavad meetmed ebasoodsa keskkonnamõju minimeerimiseks ja/või vältimiseks. Eelhinnangu sh linnustikueksperdi hinnangu alusel ei ole detailplaneeringuga kavandataval tegevusel negatiivset mõju linnuliikidele. Samuti jõuti koostatud keskkonnamõju eelhinnangu käigus järeldusele, et arvestades hetkel teadaolevat informatsiooni kavandatava tegevuse kohta, ei ole selle realiseerimisel alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju kaasnemist ja detailplaneeringu läbiviimiseks keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine ei ole vajalik. Keskkonnatingimustega on võimalik arvestada planeerimisseaduse § 126 lõikes 1 määratud ülesannete täitmisel planeeringumenetluse käigus. Planeerimisdokumendi elluviimisega seotud tegevustega kaasnevad negatiivsed mõjud on valdavalt ehitusaegsed ning kaovad peale ehituse lõppemist. Kavandatava tegevusega ei ületata keskkonna taluvusvõimet planeeringualal. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamisel on Kastre Vallavalitsus küsinud seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, kelle valitsemisalas (Maa-ametile, Transpordiamet, Keskkonnaametile, Põllumajandus-ja Toiduametile ja Päästeametile) olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb. Asjaomased asutused on nõustunud koostatud eelhinnangus jõutud järeldustega st nõustunud Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisega.
Detailplaneeringu algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Kastre Vallavalitsus (aadress Vallamaja, Kurepalu küla, Kastre vald, 62113 Tartumaa) ning koostaja Terav Kera OÜ (registrikood 11319822, postiaadress Sarapuu tn 2 Tartu linn 51004 Tartu maakond).
Korralduse ja korralduse lisadega ning detailplaneeringu materjalidega on võimalik tutvuda Kastre valla dokumendiregistris, Ametlikes Teadaannetes, Kastre valla veebilehel kaardirakenduses EVALD.
Täiendav info: Kati Kala, kati.kala@kastre.ee, 7446521.
Aardla külas asuva Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala katastriüksuste detailplaneeringu planeeringuala muutmine ja lähteseisukohtade kinnitamine
Kastre Vallavalitsus otsustas 15.02.2024 korraldusega nr 82 muuta Aardla külas asuva Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala katastriüksuste detailplaneeringu planeeringuala ja kinnitada lähteseisukohad. Kastre Vallavalitsuse 16.04.2019 korraldusega nr 229 algatati Aardla külas asuvate Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ning lähiala detailplaneering, milles märgiti Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 128 lõike 5 kohaselt planeeringuala asukoht, sealhulgas planeeringuala piir ja suurus, detailplaneeringu koostamise vajadus ning võimalike uuringute vajadus. Detailplaneeringu eesmärgiks on planeerida elamumaale üldplaneeringu järgse elamukvartali lahenduse (s.h tagada kinnistutele liitumise kohaliku vee ettevõtte juures). Sama korraldusega kinnitati ka lähteseisukohad detailplaneeringu koostamiseks (Kastre Vallavalitsuse 16.04.2019 korralduse nr 229 lisa 1). Väljastatud lähteseisukohad kehtisid kuni 16.04.2021. Algatamisel oli planeeringualaks Angervaksa (katastritunnus 18501:001:1499, pindala on 3,46 ha ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Kadakavälja (katastritunnus 18501:001:1067, pindala on 17462 m2 ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Planeeritava ala pindala kokku on ca 5,4 ha. Huvitatud isik, UNIRO GRUPP OÜ (registrikood 11347600) on esitanud Kastre Vallavalitsusele avalduse detailplaneeringuala muutmiseks ja lähteseisukohtade uuendamiseks. Selgituseks oli lisatud, et soovitakse kaasata planeeringualasse lisaks ka varem kehtestatud Kadaka kinnistu detailplaneeringualale jäävad Kadaka tee 9 (katastritunnus 18501:001:1064), Kadaka tee (katastritunnus 18501:001:1070) ja Kadaka tee (katastritunnus 18501:001:1065) katastriüksused, kuna Kadaka kinnistu detailplaneering ei ole lõpuni realiseeritud- lõpuni on välja ehitamata jäänud nii olemasolevatele elamutele juurdepääsuks vajalikud teealad (sh ümberpööramiskoht), tuletõrje veevõtukoht kui ka üldkasutatav ala ning anda kogu planeeritavale alale parem terviklahendus ja kogu piirkond lõpuni välja ehitada. PlanS § 130 lõike 3 kohaselt on planeeringuala muutmine lubatud planeerimisalase tegevuse korraldaja ja huvitatud isiku kokkuleppel. Detailplaneeringu planeeringuala muutmisega on planeeritava ala pindala ligikaudu 5,65 ha ning see hõlmab järgnevaid katastriüksuseid: 18501:001:1499, 18501:001:1067, 18501:001:1070, 18501:001:1068, 18501:001:1064 ja 18501:001:1065. Kastre Vallavalitsus on seisukohal, et antud planeeringuala piiri muudatus ei ole ulatuslik ja oluline, sest seoses piiride muutmisega ei muutu planeeringuala eesmärk ja planeeringuala piiride muutmine ei muuda planeeringu põhilahendust. Planeeringuala muutmisest informeeritakse kooskõlastajaid, koostöö tegijaid ja kaasatavaid PlanS § 133 lõike 1 märgitud etapis st siis kui detailplaneering edastatakse käesoleva seaduse §127 lõikes 1 nimetatud asutustele kooskõlastamiseks ning käesoleva seaduse § 127 lõikes 2 nimetatud isikutele ja asutustele arvamuse avaldamiseks.
Uus planeeringuala on nähtav korralduse lisas ja valla veebilehel detailplaneeringute avalikustamise keskkonnas EVALD.
Täiendav info: Kati Kala, kati.kala@kastre.ee, 7446521.
Kastre Vallavalitsus otsustas 16. aprillil 2019 korraldusega nr 229 algatada Aardla külas asuva Angervaksa ja Kadakavälja katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu.
Planeeritav ala asub Aardla külas ja hõlmab Angervaksa (katastritunnus 18501:001:1499, pindala on 3,46 ha ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Kadakavälja (katastritunnus 18501:001:1067, pindala on 17462 ruutmeetrit ja sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ning Kadaka tee (katastritunnus 18501:001:1068, pindala 2574 ruutmeetrit ja sihtotstarve 100 % transpordimaa). Planeeritava ala pindala kokku on ca 5,4 ha.
Detailplaneeringu eesmärgiks on planeerida elamumaale üldplaneeringu järgse elamukvartali lahenduse (s.h tagada kinnistutele liitumise kohaliku vee ettevõtte juures). Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus Haaslava valla üldplaneeringuga. Võimalike uuringute läbiviimise vajadus detailplaneeringut algatades puudub.
Lisainfo:
Kati Kala
maaspetsialist
744 6521
kati.kala@kastre.ee