14.02.19

Pakendi ja pakendijäätmete kogumine

 

Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda tühjalt üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üle antavad pakendid peavad vastama pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele.

 

Vaata lehelt kuhuviia.ee (https://kuhuviia.ee/), kus on kõige lähem koht jäätmete äraandmiseks ning tutvu ka jäätmete sortimisõpetusega (https://www.envir.ee/sites/default/files/jaatmeratas_lahtiharutatuna.pdf).

 

Segapakend vii segapakendijäätmete konteinerisse. Jälgi konteineri märgistusi, et teada, mida kuhu panna.

 

Pakendikonteinerite asukohad:

MTÜ Eesti Pakendiringluse poolt paigaldatud pakendijäätmete kogumiskonteinerid:

  1. Aardla küla, Keskuse tee- segapakend
  2. Võnnu alevik, Tartu tn 9c- segapakend
  3. Ignase küla keskuse parkla- paber/kartong
  4. Päkste küla, Sillaotsa kool- segapakend
  5. Kurepalu küla Vallamaja parkla- segapakend
  6. Roiu alevik, Kesktänav 9- segapakend
  7. Melliste küla, Aabitsa tee 3/4- segapakend
  8. Roiu alevik, Männi tn 3- paber/kartong

 

MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsiooni (ETO) poolt paigaldatud pakendijäätmete kogumiskonteinerid:

  1. Võnnu alevik, kaupluse parkla- segapakend
  2. Kurepalu küla, Vallamaja parkla- segapakend
  3. Kaagvere küla, keskuse parkla- segapakend, papp- ja paberpakend
  4. Kurista küla keskuse parkla- segapakend
  5. Lääniste küla bussipeatus- segapakend
  6. Melliste küla kaupluse parkla- segapakend, papp- ja paberpakend
  7. Mäksa küla Oraviku väikekoht- segapakend
  8. Roiu alevik, kaupluse parkla- segapakend

 

OÜ Tootjavastutusorganisatsioon (TVO) poolt paigaldatud pakendijäätmete kogumiskonteinerid:

  1. Poka küla, teenuskeskuse parkla- segapakend
  2. Sudaste küla- segapakend
  3. Võõpste küla-segapakend
  4. Võnnu alevik, Tööstuse tee 2- segapakend
  5. Lääniste küla, bussipeatus- segapakend
  6. Roiu alevik, Männi 3- segapakend
  7. Ignase küla keskus- segapakend
  8. Haaslava küla- segapakend

 

Kõik pakendijäätmete kogumiskonteinerid kuuluvad jäätmekäitlusettevõtetele, kes kohustuvad tagama konteinerite tühjendamise vastavalt nende täitumisele, samuti asendama kaduma läinud konteineri. Kõikidesse ülalnimetatud konteineritesse võivad elanikud jäätmeid ära anda tasuta.

 

 

Pakendikonteinerisse võib panna:

• plastpakendid nagu kile, plastnõud ja –karbid, jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja majoneesipudelid, kosmeetika- ning hooldustoodete pakendid ja muud puhtad plastpakendid; • klaaspakendid nagu valgest ja värvilisest klaasist pudelid ning purgid ja muud puhtad klaaspakendid;

• metall- ja alumiiniumpakendid, toidu- ja joogipakendi kaaned ja korgid, konservipakendid; •joogikartong nagu kartongist piima-, mahla- ja veinipakendid ja muud puhtad kartongpakendid.

 

Ohtlike jäätmete kogumine ja probleemtooted


Peamised kodumajapidamises tekkivad ohtlikud jäätmed on vanad ravimid, päevavalguslambid, säästupirnid, elavhõbedat sisaldavad kraadiklaasid, vanaõli, õlifiltrid, õlinõud, õlised kaltsud, värvi-, laki ja liimijäätmed, lahustijäägid, pestitsiidid ja väetised ja kodukemikaalid.

 

Ohtlike jäätmete hulka kuuluvad ka mitmed probleemtooted: elektri- ja elektroonika seadmed (nt televiisorid, külmkapid, arvutid jt), akud ning patareid. 

 

Füüsilistelt isikutelt võetakse kodumajapidamistes tekkivaid ohtlikke jäätmeid tasuta vastu Tartu Jäätmejaamas, aadressil Jaama 72C Tartu.

 

Suurjäätmed

Suurjäätmed on jäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada mahutisse, nagu mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud, sanitaartehnika jne. Suurjäätmed tuleb viia Tartu jäätmejaama, aadressil Jaama 72C Tartu

 

Elektoonikajäätmed

Elektroonikaromu võetakse tasuta vastu Tartu jäätmejaamas, aadressil Jaama 72C Tartu.

 

Vana rehvid

Vanarehvid saab üle anda jäätmejaama ning uue rehvi ostmise korral turustaja müügikohta või rehviettevõtjale. Jäätmejaamades võetakse elanikelt korraga tasuta vastu kuni 8 velgedeta sõiduauto rehvi. 

 

Toidujäätmed

Eesti kodumajapidamistes tekkinud toidujäätmetest üle kolmandiku (36%) moodustab toidukadu. Rahaliselt on see ligikaudu 120 eurot aastas (lastega leibkonna puhul isegi ligi 200 eurot aastas). Eesti kodumajapidamised kokku viskavad toidukaona aastas ära ligikaudu 63 miljoni euro väärtuses toitu. Kodumajapidamistes tekitatud toidujäätmete ja toidukao kogus on võrreldes teiste toiduahela osapooltega kõige suurem. Samas on võimalik kodumajapidamistes raisatud toidu kogust oluliselt vähendada. Seetõttu mängivad kodumajapidamised olulist rolli nii toidujäätmete kui ka toidukao vältimise ja vähendamise edendamisel.

Infot kodumajapidamises toidukao vältimiseks ja vähendamiseks leiad: www.tarbitoitutargalt.ee

 

 

 

Jäätmete lõkkes põletamise ohud

Kevade saabudes tavatsevad inimesed koristustöödega algust teha. Suurpuhastuse käigus tekib aga alati jäätmeid, millest soovitakse vabaneda, tihti ka põletamise teel.

Oluline on teada, et keskkonnakaitseliselt on aktsepteeritav vaid töötlemata/immutamata puidu põletamine. Kõikide teiste jäätmete, eriti aga plastide põletamine on ümbritsevat keskkonda ja ka inimeste endi tervist kahjustav.

Täpsem info jäätmete põletamise kahjulikkusest:

http://www.lõke.ee 
http://www.envir.ee/ahi/

 

Toimetaja: MART KEERUTAJA