Kastre Vallavalitsus otsustas 9.07.2026 korraldusega nr 443 algatada Haaslava külas asuva Loosi tee 27 katastriüksuse ning lähiala detailplaneeringu.
Planeeringualaks on Loosi tee 27 katastriüksus (kinnistu registriosa nr 667404, katastritunnus 18501:001:0586, pindala on 9072,0 m2, sihtotstarve 100% tootmismaa) ning juurdepääsu tee laiendamise ja kergliiklustee kavandamise/rajamise eesmärgil hõlmatakse planeeringualasse Loosi tee L2 (kinnistu registriosa nr 2767604, katastritunnus 18501:001:0089, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala on 1665 m2, millest hõlmatakse planeeringualasse ca 645 m2 suurune maa-ala) ja Loosi tee L1 (kinnistu registriosa nr 20824650, katastritunnus 29101:001:0726, sihtotstarve 100% transpordimaa, pindala on 458,0 m2).
Ehitisregistri andmetel paikneb Loosi tee 27 katastriüksusel üks hoone – ait-kuivati (ehitisregistri kood 104002442, ehitisealune pind 854,0 m2), millele Kastre Vallavalitsuse 22.05.2025 korraldusega nr 316 on väljastatud ehitusluba ait-kuivati lammutamiseks (OÜ Wal-bro töö nr 2025-35). Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala kruntideks jagamine ning kaaluda ehitustingimuste määramist ridaelamute püstitamiseks.
Planeeringuga lahendatakse ka juurdepääs, parkimine, haljastus, tehnovõrkudega varustatus ja heakord. Planeeritava ala pindala on ligikaudu 1,02 ha. Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 125 lõike 2 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Kastre valla üldplaneeringu (seletuskirja peatükk 2.2) kohaselt on detailplaneeringu koostamine kohustuslik ridaelamute kavandamisel. Kastre valla üldplaneeringu joonisel „Maakasutus Haaslava küla väljavõte“ jääb Loosi tee 27 katastriüksus segaotstarbega maa-alale. Kastre valla üldplaneeringu seletuskirja 2.5.13 kohaselt on segaotstarbega maa-ala, mis võimaldab erinevaid kasutamise otstarbeid ja kus täpsem maa-ala kasutusvajadus selgub tulevikus vastavalt arengusoovidele ja –vajadustele. Välistatud on olulise negatiivse keskkonnamõjuga kasutusotstarbed. Segaotstarbega maa-ala juhtotstarve võimaldab maad kasutada ühe otstarbega või erinevais kombinatsioonides järgmiste kasutustega: elamu maa-ala, äri maa-ala, ühiskondlike ehitiste maa-ala, transpordi maa-ala ja/või puhke- ja virgestustegevuse maa-ala.
Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt jääb planeeringuala tiheasumi laienemisalale. Detailplaneeringu algatamine ei ole vastuolus Kastre valla üldplaneeringuga ning koostatava detailplaneeringuga ei muudeta kehtivat Kastre valla üldplaneeringut. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seaduse § 33 lõike 2 ja lõike 6 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” alusel ei kaasne detailplaneeringuga kavandatud tegevusele keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustust. PlanS § 124 lõike 5 alusel on detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 kohasele tegevusele, kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine. PlanS § 124 lõike 6 kohaselt tuleb detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Detailplaneeringuga kavandatud tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga ja planeeritav ala ei asu Natura 2000 võrgustiku alal, mistõttu puudub vajadus eelhinnangu koostamiseks ja seeläbi keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise kaalumiseks. Keskkonnaregistri EELIS ja Maa-ameti andmetel ei ole planeeringualal ega lähiümbruses registreeritud kaitsealuseid liike. Kokkuvõttes järeldub, et kavandataval tegevusel puudub keskkonnamõju eelhinnangu andmise kohustus ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse korral ei pea küsima seisukohta asjaomastelt asutustelt KeHJS § 33 lõike 6 sätestatud korras. Kastre Vallavalitsus on seisukohal, et keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik PlanS § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Detailplaneeringu raames on vajalik teostada planeeritava maa-ala geodeetiline mõõdistus, radooniohu täpsustamiseks tuleb enne hoonete projekteerimist määrata pinnase radoonisisaldus ning liiklusuuring, millega hinnatakse planeeringu realiseerimisega kaasnevat liiklusmõju.
Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks kaasata planeeringu koostamise töögruppi kutsega teedeinsener. Ehitusloa kohutuslike hoonete puhul on ehitusprojekti koostamise aluseks ehitusuuring (topogeodeetiline uuring ja ehitusgeoloogiline uuring). Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise raames on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel.
Korralduse ja korralduse lisaga (sh planeeringuala piir) on võimalik tutvuda avalikus dokumendiregistris, Ametlikud Teadaanded, Kastre valla veebilehel planeeringute avalikustamise keskkonnas EVALD.
Täiendav info:
Kati Kala
Planeerimisspetsialist
744 6521