« Tagasi

Jäätmetest Kastre valla territooriumil

Keskkond meie ümber koosneb mitmetest teguritest, nii elus kui ka eluta asjadest. Paratamatult on üheks igapäevaseks elemendiks inimeste ümber ka jäätmed ja prügi. Tänapäeval on raske mitte puutuda igapäevaselt kokku prügiga. Igasugune tarbimine eeldab ka rohkemal või vähemal määral prügi teket. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja säästa loodusressursse, tuleb jäätmete tekkimist nii palju kui võimalik vältida ning tekkinud jäätmed keskkonnasõbralikult koguda ja käidelda.

Jäätmeid tuleb koguda vastavatesse konteineritesse, selleks on üle valla mitmeid jäätmete kogumispunkte, et elanikud saaksid enda jäätmed üle anda õigele jäätmekäitlejale. Nendeks kohtadeks ei ole kindlasti metsaalused kohad ega põllumaad, kust viimasel ajal leitakse järjest enam jäätmeid. Kodumajapidamises tekkivad jäätmed käivad ikka olmeprügi konteinerisse ja plast-, papp-, klaas- ja biojäätmed nendele jäätmetele spetsiaalselt mõeldud konteineritesse. Seetõttu on kohustuslik ka korraldatud jäätmevedu, et hoida keskkonda ning hõlmata jäätmekäitlusesse kõik jäätmetekitajad, et kaoks ära omanikuta prügi probleem ja illegaalne prügistamine. Igas majapidamises ei ole kõikide jäätmeliikide jaoks eraldi konteinereid, mistõttu tuleb mõningad jäätmed viia kogumispunktidesse. Muude jäätmete jaoks nagu näiteks papp, kile, plastik, on Kastre vallas kokku 24 konteinerit, kuhu saab viia paperit ja pappi, klaas-, metall-, plast-, kile ja tetrapakendeid (täpne loetelu konteinerite asukohast on valla kodulehel). Siinkohal tuleb aga meeles pidada, et konteineritesse tuleb panna ainult sinna kuuluvaid jäätmeid, vastaselt juhul ei saa jäätmevedaja konteinerit korrektselt tühjendada.

Kuid mida teha siis, kui prügiks muutub diivan, värvipott või rehvid? Selleks on Kastre vallal koostööleping Tartus asuva jäätmejaamaga, kuhu elanikud saavad tasuta ära anda mitmeid jäätmeid: ohtlikud jäätmed (akud, patareid, värvi- ja ravimijäätmed, päevavalguslambid jm); suuremõõtmelised jäätmed (sh vana mööbel); elektroonikaromud (külmikud, telerid jm; samuti väikeelektroonika (taskulambid, suitsuandurid jms)); taaskasutatavad jäätmed (vanapaber ja -metall, plast- ja klaastaara); pakendijäätmed; töötlemata puit; plastijäätmed; autorehvid. Kõik eelnevalt nimetatud tooted saab viia tasuta Jaama 72c aadressil asuvasse jäätmejaama.

Kõikidele teistele riikidele oleme eeskujuks pandipakendi süsteemiga, mille käigus on Eesti Pandipakend koos keskkonnateadlike ja puhast elukeskkonda väärtustavate eestlastega viimase 13 aasta jooksul kokku kogunud ja taaskasutusse suunanud üle 150 000 tonni pandipakendeid, mis ei ole jäänud aastasadadeks loodust reostama, vaid leidnud uue elu pudeli, purgi või mõne muu tootena. Miks ei võiks eestlased olla eesrinnas ka puhta prügivaba looduskeskkonnaga? Kõik tegevused saavad alguse igaühest meist ning Kastre valla elanikud saavad prügi sorteerimise ja prügivaba elukeskkonna osas näidata suurt eeskuju ka teistele valdadele.

 

Karen Katri Voll

keskkonnaspetsialist